Pulmakingid

Selle postituse teemaks on pulmakingid, mille oleme kirjutanud koos ehk postituse sisuline stiil on meie kahe segu. Postituse lõpus on tähtsam osa. Alguses kirjeldame pulma kinkide traditsioone Eestis, Hispaanias ning natuke ka Dominikaani Vabariigis, võrdleme nende arengut lähiminevikus. Pulmakinki pole lihtsalt "asi" või raha ümbrikus vaid sümboliseerib mida ühiskond arvab abielust - uue leibkonna sünd, kahe pere ühinemine, religioosne sümbol, praktiline majanduslik samm uue pere kasvuks või armastuse tähistamine. Pulmakingituste traditsioonide areng illustreerib poliitika, religiooni ja elukvaliteedi arengut ühiskonnas. Eesti ja Hispaania võrdlemine selles kontekstis pole tühine, vaid pigem sisukas, sest sarnasusi pole palju või need esinevad erinevate ajastute vahel.

Eesti maarahva seas polnud pulmakingid käsitletud kui kohustuslik pulma osa. Tavaliselt võis pruutpaar koguda raha peo külalistelt õlle või viina eest.

AI arvamus 1600ndate aastate eesti pulmapeost

Eesti esimese iseseisvuse ajal toimusid muutused pulmatraditsoonides üldiselt. Osalt kehtisid vanemad tavad, kuid ühiskonna moderniseerumisega võeti üle ka uuemaid, linnalikke kombeid. Pulmakinkideks võisid olla erisugused pruutpaarile kasulikud asjad. Pigem oli pulmakink, mille külaline oli ise meisterdanud: laudlinad, rätikud, savinõud või lihtsamad mööbliesemed. Kõik, kaasaarvatud raha, et uut majapidamist rajada.

Nõukogude okupatsiooni ajal hääbusid või muudeti mõndasid kingitraditsioone. Nõukogude võim proovis ümberkujundada kombeid - vähendada religiooni mõju ja tugevndada ilmalikku, parteile sobilikumat kombestikku. See ei tähenda, et vanad sümbolid oleksid kadunud täielikult osad neist kujundati ümber parteile sobilikumaks, teistele anti uued ametlikud nimed või tähendused.

Pulmakingid ENSVs muutusid veel praktilisemaks, sest mitmed tarbekaubad nagu pesumasinad, televiisorid, tolmuimejad, õmblusmasinad jne. olid defitsiitsed. Hea kingitus oli üldiselt midagi, mida oli raske saada. Tavapärasemalt kingiti igapäevaseks eluks vajalikke esemeid: serviisid, klaasid, lauahõbe, voodipesu, vaibad ja lihtsamad kodumasinad. Teisest küljest toetas NL uusi peresid läbi rahvastikupoliitika. Sünnitoetused ja riiklikud korterid pole küll romantilised kingiideed, kuid abiks ikka. Hruštšovi ajal lubati küll, et “igale perele oma korter”, kuid lasteta noorpaaridel oli tegelikult vähe lootust kiiresti korterit saada.

Pildid Alvari vanaemale Irinale ja emale Annele kingitud serviisidest

Tänapäeva Eestis on pulmakingid paindlikumad. Pruutpaar üldiselt elab enne abiellumist juba koos, seega eelistavad külalised sageli kinkida raha, kinkekaarte või elamuskingitusi, mitte ootamatut serviisi või mööblit, mis korterisse ei sobi. Tihti kingitakse eestilike kinke: kohalikud disaintooted, käsitsi valmistatud kodutekstiilid, keraamika, saunaga seotud kingitused või rahamesinädalateks või kodulaenu sissemakseks. Sularaha üha sagedamini kõige lihtsam variant, eriti kui paaril on kodu juba sisuliselt olemas.

Hispaanias 19. sajandi lõpul ja veel 20. sajandi algul olid pulmakingid rohkem seotud pruutpaari perede poolt paarile kaasa antud varaga. Võtmesõnaks on ajuar, mis laias laastus tähendab kirstu või kohvrit, mis on täis kraami: laudlinad, voodipesu, rätikud, võiksemad köögiesemed ja mõne mööbliesemed. Tavaliselt algas ajuar'i kogumine juba tüdruklapse sünnil ning enamus esemeid, mis koguti olid pruudi enda meisterdatud.

 Un baúl como los usados para el ajuar presente en nuestro piso y un juego de té que recibieron en su boda los padres de Sara: Emilio y Rebeca.

Franco valitsemisajal muutusid abielu ja perekond tugevalt politiseerituks ning neid ei ülistatud ainult moraalselt heaks, vaid riik suunas abielu mõiste muutmist ka materiaalselt. Franco-aegne poliitika tugevdas meessoost perepea mudelit ja pakkus “traditsioonilisele perele” erinevaid toetusi, sealhulgas abiellumis- ja sünnitoetusi, toetusi kodus olevatele naistele, ülalpeetavatele lastele ja vanematele ning toetusi leskedele ja orbudele.

Tänapäeva Hispaanias, eriti keskpiirkondades nagu Castilla-La Mancha ja selle ümbrus, on peamiseks pulmakingiks raha. Seda nimetatakse sobre’ks – sularaha sisaldavaks ümbrikuks, kuigi tänapäeval on levinud ka pangaülekanne. Üks Castilla-La Mancha meediaväljaanne märkis 2025. aastal, et peaaegu pooled paarid maksavad oma pulmapeo kinni külaliste toodud rahaga. Tänapäeva Hispaanias oodatakse pulmakingilt, et see kataks peo enda kulusid külalisele. Midagi sarnast sellega, mida eestlased 19. sajandil tegid, kui pulmade ajal vahetati õlut või viina raha vastu.

Hispaania moodi peaks pulmakülaline uurima pruutpaari peredelt, mis on ligikaudne cubierto hind. Cubierto tähendab söögiriistad, klaasid ja taldrik, mida külaline kasutaks, et süüa ja juua ehk peo maksumus külalise kohta. Pulma kingiks seega on raha, mis kataks selle kulu ja võib-olla natuke veel sõltuvalt kui hästi külaline läbi saab pruutpaariga. Pole harv, et pruutpaar võtab pulma korraldamiseks laenu lootuses see tagasi maksta pärast pulmi. See tava on tekitanud mõneti vastakad arvamused hispaanlaste seas kui neid pulma kutsutakse.

Dominikaani Vabariigis on pulmakingid nagu USA's. Pruutpaar paneb kokku nimekirja kodumasinatest, mööblist ja muust vajalikust ja määrab kellegi, kes vastutab nimekirja haldamise eest. Tänapäeval võib see olla Amazon või Google. Näiteks, Cris Pioni pulmaks, kuhu ma ei saanud minna, ostsin talle kingituse ta nimekirjast ja pärast pulmi saatis pood kõik ostetud asjad. See süsteem võimaldab külalistel valida rahaliselt sobivaima kingi ja väldib et kaks külalist oleks sama kingi ostnud. Kas pole mitte tehnoloogia vinge? Väiksemana olid need nimekirjad paberil. Mäletan kuidas mu ema ja ta sõbrannad ostsid midagi ühe pulma nimekirjast ning pidid seejärel teavitama pruutpaari nimekirja haldurit ostust. Sarnaselt hispaania pulmale on ka dominikaani pulm seotud pulmakinkidega, aga vähem nahaalselt. Eeldatakse et pruutpaari ristiisad ja ristiemad ostavad pulmakleidi ja ülikonnad või mõne muu pulmaks hädavajaliku osa. Sõltuvalt perede võimalustest oodatakse ka külalistelt, et nad pulma söögi tooksid. Selleks jotatakse road ja retseptid külaliste vahel ära, et liigselt duplikaate ei tekiks.

Sara kirjutaks veel Dominikaani Vabariigi pulmakinkide kohta, kuid tal puudub info selle kohta. Sara sõbranna perenimega ka Pion, kes on antropoloog, võib ehk pulmas neile, kellel on rohkem huvi, sellest täpsemalt rääkida.

Lõpetuseks selles, kuidas Meie pulmas kingitused toimivad. Reegliks on see, et kõik, kes on kutsutud, peaksid tulema. Pigem solvuksime, kui keegi jätaks tulemata sest, soovib vältida kulu pulmakingile. Palju külalisi tuleb kaugelt ja peavad kandma lisakulu reisile ehk kingitus või sobre pole kohustuslik. Muidugi võtame raha vastu, kui seda pakutakse. Raha kasutaksime mõndade peo korraldusega seotud kulude kandmiseks, mesinädalate reisiks ja kui midagi on veel järgi, mõndade köögimasinate ostuks. 

Selleks et keegi ei peaks tulema tühjade kätega, ootame postkaarte õnnitluste, soovide, retseptidega, lifehäckidega või misiganes kirjutisega, mis on tundub eriline. Kriteeriumid postkaardile on et see ei tohiks olla foto ja võiks olla seotud selle kohaga kust oled saabumas. Kui arvad et sinuga seotud koht pole piisavalt eriline, võid otsida postkaardi, millestki, mis on tähendusrikas. Need postkaardid lisame oma postkaardi kogusse.

PS. Kui soovid kinkida sobre, siis eelistame sularaha või küsi meilt enne nõu, et Hispaania maksuamet ei arvaks et tegemist on maksustatava tuluga.